Estonian FITeens Flipbook

7 Kool on suurepärane keskkond, kus saab rakendada tervisekasvatusele suunatud ja sekkumisprogramme, sest see on keskkond, kus on võimalik jõuda praktiliselt kõigi laste ja noorukiteni. Sellest tulenevalt on koolipõhiseid sekkumisprogramme kasutatud mitmete terviseseisundite, sealhulgas rasvumise, diabeedi, tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise, seksuaalse kuritarvitamise, depressiooni, ärevuse, enesetapu ja toitumishäirete raviks ja ennetamiseks (Amini et al. , 2015; Hennessy et al., 2015). Koolipõhiseid sekkumisprogramme on kasutatud ka suurema hulga energiatasakaaluga seotud käitumisviiside edendamiseks, nagu kehaline aktiivsus, istuv aeg, tervislik toitumine ja une kestus (Sevil et al., 2019). Sageli pakutakse koolides rakendatavaid tervisedenduse programme tavaõppekava täiendusena (Peters et al., 2009). Noorukiiga peetakse parimaks perioodiks tervisekasvatuse ja tervisedenduse programmide jaoks, kuna sellel tundlikul eluperioodil arenevad või süvenevad paljud tervist ohustavad käitumisviisid, mis on seotud noorte ja täiskasvanute haigestumuse ja suremuse peamiste põhjustega (Peters et al. , 2009). Seetõttu on varajane noorukiiga otsustava tähtsusega aeg sekkumiseks ja täiskasvanueas kehva terviseni viiva trajektoori katkestamiseks. Sevil et al. (2019) on väitnud, et paljud koolipõhised tervisealased sekkumised on keskendunud ühele tervisekäitumisele, raporteerides mitteolulistest või väikestest mõjudest. Seetõttu on teadlased viimasel ajal keskkond tervislike eluviiside