Estonian FITeens Flipbook

65 Tubaka tarbimine noorukite seas on endiselt suur rahvatervise probleem kogu maailmas . Hinnanguliselt tapab tubaka tarbimine mis tahes kujul kuni pooled selle kasutajatest ja tubaka tarbimine tapab igal aastal rohkem kui 8 miljonit inimest (WHO, 2020). Kuigi noored on teadlikud, et tubakatarbimine on peamine surmapõhjus, kasutavad paljud neist siiski tubakatooteid. Maailma Terviseorganisatsiooni hiljutise ülemaailmse tubakaepideemia aruande kohaselt oli maailmas 1,07 miljardit 15-aastast ja vanemat suitsetajat ning 24 miljonit last vanuses 13 – 15 (WHO, 2019). On leitud, et peaaegu 90% praegustest täiskasvanutest, kes suitsetavad iga päev sigarette, proovisid suitsetamist esimest korda enne 18-aastaseks saamist (Ranabhat et al., 2019), muutes noorukiea tubakaepideemia lõpetamisel kriitiliseks perioodiks. Tubaka tarbimine suurendab riski haigestuda mitmesugustesse haigustesse , sealhulgas kopsu-, põie-, jämesoole-, söögitoru-, neeru-, kõri-, suu-, ja muudesse vähkkasvajatesse, hingamisteede infektsioonidesse, diabeeti ja südame isheemiatõvesse (Centers for Disease Control and Prevention, 2010). Passiivne suitsetamine suurendab samuti mitmete haiguste tekkeriski. Näiteks suurendab mittesuitsetajate kokkupuude keskkonnas oleva tubakasuitsuga kopsuvähi riski umbes 20 protsendi võrra. Lisaks on tubakasuitsuga kokkupuude kodus laste astma väljakujunemise riskifaktoriks (Jacobs et al., 2013). Martins-Greeni jt järgi (2014) jätab suitsetamine ka ruumides, kus suitsetamine on toimunud, pindadele kemikaalijääke, mis võivad püsida kaua pärast suitsu enda ruumist kadumist. Seda on üha enam tunnistatud