Estonian FITeens Flipbook

34 soovitustes sätestatud, et 5 – 17-aastastel lastel ja noorukitel ei tohiks televiisori vaatamise aeg ületada 2 tundi päevas. Tremblay jt (2016) on sarnaselt lastel ja noorukite puhul soovitanud maksimaalselt 2 tundi ekraaniaega päevas. Nad täpsustasid, et soovitus ei piirdu ainult televiisori ees veedetud ajaga, vaid selle sisse on arvestanud ka kõikide ülejäänud tehnoloogiliste ekraanimeediumite kasutamise. Samuti rõhutasid nad, et need soovitused puudutavad meelelahutuslikku ekraaniaega (aeg, mis on veedetud ekraani taga, mis ei ole seotud koolitöö ega muu tööga). Seda seetõttu, et vaba aja meelelahutuslik ekraaniaeg on välditav ja see võib võtta ära aega muude tervislike käitumisviiside arvelt, nagu näiteks kehaline aktiivsus ja uni. Hiljuti on Maailma Terviseorganisatsioon (Bull et al., 2020) juhtinud tähelepanu, et ekraaniaega tuleks piirata, kuigi nad ei kehtestanud täpseid soovitusi. Aktiivset ekraaniaega aga nagu näiteks kõndides telefoniga rääkimist seostatakse isegi tervise kasudega, kuna samal ajal ka liigutakse füüsiliselt. Pikaajalist istumist ja eriti erinevate ekraanitehnoloogiliste meediumite liigset kasutamist on seostatud noortel mitmete negatiivsete tervisemõjudega , nagu suurenenud ülekaal ja rasvumine , stress ja ärevus , aga ka madalam õppeedukus (Lissak, 2018). Vaatamata nendele kahjulikele mõjudele näitavad hiljutised uuringud, milles hinnatakse erinevaid laste ja noorukite ekraanitehnoloogia meediume, murettekitavaid arve. Näiteks hiljuti Hispaanias läbi viidud uuringust, milles osales 2021 noort vanuses 12 – 17 aastat, selgus, et noorukid veedavad oma mobiiltelefoni kasutades 6 kuni 12 tundi päevas (Simón et al., 2019), olles enimkasutatav ekraanitehnoloogiline meedium. Üldiselt mängivad poisid rohkem videomänge, samas kui tüdrukud kasutavad rohkem arvutit ja mobiiltelefoni. Nädalavahetustel kipub ekraaniaeg olema suurem kui tööpäeviti.