Estonian FITeens Flipbook

33 21. sajandi algus on toonud kaasa uue digiajastu , mis on näidanud elanikkonna erinevate tehnoloogiliste ekraanimeediumite tarbimise kasvu, muutes ühiskonna elustiili üha istuvamaks ja uutest tehnoloogiatest sõltuvaks. Suurt muret on hakatud tundma selle pärast, kuidas need muutused mõjutavad inimeste, eriti noorte füüsilist, psühholoogilist, sotsiaalset ja kognitiivset tervist. Esiteks on oluline määratleda istuva aja ja ekraaniaja mõiste , kuna neid kasutatakse mõnikord vaheldumisi. Istuva käitumise uurimisvõrgustiku (Sedentary Behaviour Research Network; Tremblay et al., 2017) andmetel viitab istuv käitumine mis tahes ärkvelolekule, mida iseloomustab energiakulu ≤1,5 METi, istudes või lamades. Seetõttu viitab istuv aeg erinevatele istuvatele käitumisviisidele (nt istudes söömine või õppimine jne) kulutatud minutite koguarvule, olenemata sellest, kas need on seotud ekraani kasutamisega. Ekraaniaeg viitab aga eranditult erinevatele ekraanimeediumi tehnoloogiatele kulunud ajale, nagu telerid, arvutid, mobiiltelefonid, videokonsoolid või tahvelarvutid. Seoses istuva ajaga ei ole siiani kehtestatud kindlaid soovitusi, kui kaua maksimaalselt võivad noored päevasel ajal istuda, et ei ilmneks veel riski tervisele. Sellest hoolimata soovitavad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid pikka istumisaega piirata. Mis puutub ekraani aega, siis vaatamata uute tehnoloogiliste meediumite ilmumisele, on Ameerika Pediaatriaakadeemia (Americal Academy of Pediatrics, 2001)