Estonian FITeens Flipbook

18 põhineb 146 riigist pärit 1,6 miljoni nooruki andmetel, et 81% vastanutest ei täida WHO poolset kehalise aktiivsuse soovitust – sealhulgas 77,6% poistest ja 84,7% tüdrukutest. Oluline on märkida, et kehalises tegevuses osalemine väheneb vanuse kasvades ning tüdrukutel on langus suurem kui poistel. Noorukiiga on üldiselt tervislik periood inimese elus. Paljud mittenakkuslikud haigused, mis avalduvad hilisemas elus, võivad aga osaliselt olla tingitud noorukieas väljakujunenud riskikäitumisest, nagu näiteks tubaka tarbimine, ebatervislik toitumine ja madal kehaline aktiivsus (Sawyer et al., 2012). On palju tõendeid selle kohta, et regulaarne osalemine erinevat tüüpi kehalises tegevuses on seotud soodsa mõjuga keha koostisele, kolesteroolile, vererõhule, veresuhkrule, aeroobsele vormile, lihasjõule, liikumisoskustele ja luude tervisele (Poitras et al., 2016). Regulaarne kehaline aktiivsus võib parandada ka kognitiivset toimimist, akadeemilist tulemuslikkust ning edendada laste ja noorukite heaolutunnet. Lisaks on leitud, et kehaline aktiivsus vähendab depressiooni ja depressiivsete sümptomite tekke riski lastel ja noorukitel (Physical Activity Guidelines Advisory Committee, 2018). Uuringud, mis on selgitanud seoseid oluliste teiste (nt vanemad, eakaaslased ja õpetajad) sotsiaalse toetuse ning laste ja noorukite kehalise aktiivsuse vahel näitavad, et pere ja eakaaslaste sotsiaalne toetus on positiivselt seotud kehalise aktiivsusega varases ja hilises noorukieas. Kuid eakaaslased ja sõbrad muutuvad noorukieas üha mõjukamaks võrreldes täiskasvanutega (st vanemate ja õpetajatega; Mendonça et al., 2014). Kuigi seos noorukite kehalise aktiivsuse ja õpetaja toetuse vahel on osutunud mõnevõrra ebaselgeks (Mendonça