Estonian FITeens Flipbook

12 teoreetiline raamistik, mida teadlased kasutavad inimese motivatsiooni mõju mõistmiseks käitumuslikele tulemustele spordi- ja kehaliste harjutuste valdkonnas (Teixeira et al. , 2018). Enesemääratlemise teooria väidab, et kõigil inimestel on kaasasündinud kolm psühholoogilist baasvajadust (PBV; autonoomsus, kompetentsus ja seotus), mille rahuldamine väljendub füüsilise ja psühholoogilise heaolu kogemusena (Ryan & Deci, 2000b). PBV-e rahuldatus on enesemääratletud motivatsiooni tugev ennustaja (Chen et al., 2015), mis on omakorda seotud nii käitumuslike, kognitiivsete kui afektiivsete positiivsete tulemustega (Edmunds et al., 2006). Näiteks kehalise aktiivsuse kontekstis ennustab PBV-e rahuldatus sisemist motivatsiooni (Ryan & Deci, 2000a), mis on omakorda seotud pikaajalise treeningutega tegelemisega (Teixeira et al., 2012). Vastupidi, PBV-e rahuldamata jätmine aga ennustab motivatsiooni puudumist (Vansteenkiste & Ryan, 2013), mis viib omakorda treeningutest kõrvale hoidmiseni ja spordist väljalangemiseni (Ng et al., 2013). Ryan ja Deci (2017) väidavad, et motivatsiooni tase sõltub PBV-e rahuldatusest ning dihhotoomse (sisemine vs väline motivatsioon) vastuse asemel võib motivatsioon avalduda inimesel kuuel erineval viisil. Erinevad motivatsioonitüübid paiknevad motivatsiooni kontiinumil, ulatudes amotivatsioonist (motivatsiooni puudumine või kavatsuse puudumine antud käitumisele vastavalt tegutseda) kuni sisemise motivatsioonini (rõõm ja nauding konkreetsest käitumisest), mis esindab kõige enesemääratletumat käitumise prototüüpi. Väline motivatsioon paikneb kontiinumi keskel ja hõlmab nelja erinevat motivatsioonitüüpi, millest kaks on rohkem enesemääratletud (autonoomne motivatsioon): identifitseeritud regulatsioon (indiviid tunnistab tegevuse tähtsust, kuigi ta ei pruugi seda nautida) ja integreeritud regulatsiooni (inimene lõimib tegevuses osalemise endale omaseks ja tajub seda oma väärtustega kooskõlas olevat); ning kaks vähem enesemääratletud (kontrollitud motivatsioon): väline regulatsioon (isik osaleb tegevuses väliste mõjutajate survel) ja introjektiivne regulatsioon (inimene survestab ennast ise süütunde vältimiseks